Akustilised hoiatus süsteemid on hoiatanud aastaid. Ammustest aegadest on kasutatud erinevate metallist esemete peksmist; hiljem ehitati kella tornid selle tarbeks ja 20 saj. algul hakkasid ilmnema mehaanilised pöörlevad sireenid. Põhimõteliselt on tegemist elektrimootoriga, millel on spetsiaalne pöörlev pea, mis kiirgab heli pöörlemisel. Elektroonika areng on mõjutanud antud valdkonda ja esimesed elektroonilised sireenid ilmnesid 20 saj. algul. Põhimõteliselt on elektroonilised sireenid kõrgtehnoloogilised helisignaal võimendid just nagu kodus kasutatavad. Kuigi need sireenid töötavad tunduvalt suurema väljundiga ning toodetel on spetsiifilised nõuded nagu äärmine töökindlus ja meetodite erinevus. Juhtimise infrastruktuur peab samuti olema usaldusväärne ning tavaliselt nõudakse kahte sõltumatut kontroll kanalit. Võimendite kõlarid on asetatud spetsiaalsesse seadeldisse ja seadeldis mängib digitaalsest mälust pärit signaali või välisest allikast – mikrofon, telefon, raadio jaam, üldine raadio ja teleringhääling, etc.      

Sireeni taotlused ja tehnilised nõuded on määratud seadusega paljudes riikides. Kuigi kõnealused nõuded on sarnased, tehnilisest vaatepunktist võivad nad olla väga erinevad. Erinevad ei ole ainult akustilised parameetrid, vaid ka kontrolli meetodid ja sireeni status.

Suurt tähelepanu on ka pööratud juhuks kui peaks toimuma elektrikatkestus. See on põhjuseks miks moderne sireen, st modulaarne seade koos erinevate tarkvara võimalustega ning elektrilahendusega on efektiivne. 

Sireene kasutatakse kas iseseisvalt, kohapeal kontrollitavalt või osana hoiatus süsteemist, mis on kõige tavalisem lahendus. Erinevalt väiksest süsteemist, mis koosneb mõnest sireenist võib suur süsteem koosneda tuhandetest sireenidest. Arvestades, et neid süsteeme kasutatakse ainult reaalse hädaolukorra korral, siis peab olema kindel, et need tõesti töötavad kui vajadus peaks tekkima. Selle tõttu on vajalik automaatse testimise funktsioon, mis on ühenduses nii sireenide kui ka infrastruktuuriga. Kogemus üle kogu maailma näitab, et elektrikatkestused ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri vead ilmnevad hädaolukordade ajal. Enamikel juhtudel standard telekommunikatsiooni infrastruktuur ei pea vastu pikale elektrikatkestusele. Selle tõttu kasutavad süsteemid alati kahte iseseisvat kanalit sireeni võrgustiku kontrolliks. Eelistatud on kasutada vähemalt ühte raadiojaama, millel on oma back up süsteem. (tavaliselt 72 tundi).